1292 Saare-Lääne piiskop Heinrich II laseb ehitada Vigala linnuse.
1300 piiskopi kujutisega kivirist käärkambri seinal.
1339 esimene kirjalik jälg Vigala koguduse kohta, milles mainitakse preestervenda Johannest Vigalast.
25.11.1390 Vigala kihelkonna esmamainimine kroonikas.
Algne kirik oli kooriruum (praegune käärkamber) ja seejärel valminud kaks korda pikem ilma võlvideta pikihoone. Käärkambri põrandal on halvasti säilinud 1390-1400. aastast pärit suur kivist hauaplaat, mille keskel oleval vapil on kujutatud ristatud juurtega liiliaid.
XV saj võlvitakse kooriruum ja ehitatakse kiriku lääneseina viilutorn.
Ümberehitustöid teostavad Uexküllid, kes jäävad Vigala kiriku patroonideks kuni 1920. aastateni.
1581 Vene väed rüüstavad ja süütavad põlema kiriku ja Vigala lossi. Kirik ehitati aastakümnete pärast uuesti üles. Esimene kellatorn, mille venelased rüüstasid seisis kiriku kõrval.
1655 seatakse sisse köstri ametikoht.
1650 valmib värvimata esialgne altarisein,
Algselt altariseina kuulunud maal “Püha õhtu-söömaaeg” on praegu käärkambri seinal, praegune maal altariseinal “Kristus Õlimäel” on pärit 19. sajandist.
1680 altariseinale täienduseks tellitakse puunikerdaja Ackermani käest puidust skulptuurid.
1710 Peeter Suure väed riisuvad kiriku kella ja peitmata jäänud hõberiistad.
Kihelkonna elanikkonnast sureb katku 88,9 %, ellu jääb vaid 354 inimest.
1730 valmib esialgne kantsel( ilma kõlakatuseta)
1773 lõpetati kirikusse matmine Katariina II ukaasiga.
1786 ehitatakse pastoraat.
1798 kiriku lääneseina ette (mitte külge) püstitati kellatorn, varasem torn asus surnuaia värava juures.
1823 alustab tööd Vigala kihelkonna esimene kool köstri majas.
1827 ehitatakse uus pastoraat.
1838 I surnuaia, väravast algava osa pühitsemine.
1842-1845 kirikuhoone pikendati kellatornini (15 m) ja võlviti, vanast kirikust jäi alles praegune käärkamber. Vana torn lammutatakse ja ehitatakse uus.
Ehitamise mälestuseks on vitraazaken kiriku lõuna seinas (Elisabeth Uexküll)
1845 altar paigutatakse uuele kohale ja ehitatakse altarile peale lisakorrus (teostaja teadmata)
1845 kantsel paigutatakse uuele kohale, kõrvaldatakse trepi uks ja täiendatakse kantslit kõlalaega.
1881 II surnuaia , üle oja jätkuva surnuaia osa pühitsemine.
1887 Vigala meistri J. Gildemanni valmistatud köstri orel, mis täna asub käärkambris.
1888 ehitatakse kiriku lagunevate võlvide asemele peegellagi ja ehitatakse kinni võidukaar. Vana käärkamber kooriruumi (praeguse käärkambri) põhja seinas lammutatakse.
1888 altari ja kantsli värvimine
1888 ostab kogudus V. Müllerverstedi Tartu Peetri kirikus jaoks valmistatud ja senini seal olnud suure oreli.
1894 soetatakse tornikell.
1922 pühitsetakse III maantee äärne surnuaia osa.
1927 kiriku, altari ja kantsli värvimine
1933 valmib kiriku torn-Vabadussõja monument.
1937 alustab tegevust kirikukoor.
1938-39 kiriku,altari ja kantsli põhjalik remont ja värvimine
1939 (20.08) koguduse 600. aastapäeva tähistamine.
Samal päeval toimub Lääne praostkonna vaimulik laulupäev kiriku kõrval jõe kaldal.
Kirikule kingitakse kirikutorni sini-must-valge lipulaid (10m pikk), valged altarikatted
esiuksest altarini ulatuv põrandavaip.
1941 hävituspataljonilased riisusid kiriku lipu.
1948 kaotatakse köstri ametikoht, asemele organisti ametikoht.
Võetakse ära kiriku kinnisvara, pastoraadist saab haigla.
Tahvlid langenute nimedega lubjatakse üle ja kaetakse ka kiriku seinal vabaduserist plekkkattega.
Lõpetatakse ametlikult kirikukoori tegevus.
1949 koguduse maad tuleb ära anda kolhoosile.
1950 november Kogudus võtab maha torni küljes olevad graniidist talupoja ja sõduri kujud ning matab need kirikuaeda.
1956 kirikus olnud õlimaal “Kaana pulm” 16. sajandist rekvireeritakse ja viiakse Tallinna ja tagasi pole senini toodud.
1971 kirik saab elektrivalgustuse.
1973 ehitatakse tornikojale mosaiikpõrand.
1975 torni kujud kaevati kuivendustööde käigus välja, viidi Haapsalu koduloo muuseumi.
1975 altari, kantsli ja kiriku seest värvimine.
1975 (28.09) esimene kuldleeri jumalateenistus. Need olid õpetaja Buschi viimased õpilased, teenis kuldleerilaps Viru-Jaagupi õpetaja Madis Oviir.
1977 taastatakse osaliselt kirikuesine paekivist müür. Kivid saadakse lammutatud leerisaunast.
1978 valmib betoontee kirikuväravast ukseni, torni-kiivri ja risti värvimine